NIE

Hommikul pidime minema adminni vigase juhatuse järgi politsei jaoskonda, kust pidime saama endale NIE, mis lubab meil Hispaanias elada ja töötada. Otsisime siis seda kohta mööda oma linna, lõpuks kui selle leidsime, avastasime, et see on kinni. See oli paras komöödia, ajasime seal vist kõik kohalikud töötajad jalgele, et ometi politsei kohale saada. Uksepeal olevale infonumbrile keegi ei vastanud, kui vastas lõpuks, ei osatud teisel pool toru inglise keelt. Osad kohalikud soovitasid isegi hädaabinumbrile helistada. Mõtlesime, et mis me ära peaks tegema, et politsei kohale saada. Peale pikka leiutamist, saime kuskilt infot, et peame üldse teise linna sõitma, Ciutadellasse. Sinna kohale jõudes avastasime, et ka sealses politseijaoskonnas oli ainult üks noor mees, kes oskas inglise keelt. Täitsime siis tema abiga hispaaniakeelsed ankeedid, siis pidime veel käima pangas riigilõivu vm maksmas. Uuesti jaoskonda jõudes saime teada, et peame ka passidest ning dokumentidest koopiad tegema. Jaoskonnas meile neid ei tehtud. Linna peal kohta otsides, kus saaks koopiaid teha, astusin sisse juhuslikku hotelli, kus üks väga sõbralik töötaja meile need ära tegi. Lõpuks saime siis dokumendid korda ning politseitädi hispaania-inglise segus teatas meile, et NIE järgi võime tulla 4 päeva pärast. Tädi meist aru ei saanud, et meil oleks neid kohe vaja, otsisime jälle noore politseihärra üles, kellele oma murest kurtsime. Peale väikest seletust ütles ta meile, et ei ole võimalik kahjuks kohe neid saada, seega võtame selle tripi NIE’de järgi uuesti ette kolmapäeval.

Jõudes tagasi oma hotelli, otsisime üles Pedro(meie hotelli restoranide boss), kes soovis meile siis head puhkust, kuna enne NIE’de saamist ei saa me ka tööle asuda. Kurtsime talle ka oma murest, et meile ei sobi meie toad ja osad asjad on puudu. Peale väikest asjaajamist naersime Triinuga, et me saime omale ’vingatsite toa’. Kui algselt pandi meid koos kahe Tšehhi neiuga ühte tuppa, mis oli põhimõtteliselt ainult voodeid täis ja muu ruum puudus, siis nüüd saime omale kahepeale vägagi okei toa, kus on ruumi, väga ilus vannituba ja palju valgust. Pedro veel mainis meile, et me teistele sellest väga ei räägiksJ Õhtul käisime veel ühe vanema härraga kuskil hotelli keldrites, kust saime omale võtta vajalikke asju tuppa. Samuti mainiti mitmeid kordi, et 10points goes to Estonia. No ideas, mis see siis tähendama peaksJ

Jalutasime veel mööda oma linna, mis on hästihästi ilus, Meie hotell asub sadamas, kus sadama ääres on palju erinevaid kohvikuid ja restorane.

Start

Eile õhtul tulime Raiduga Tallinnasse, kus ööbisime ta sugulaste juures, et hommikul oleks mugavam lennujaama minna. Kell 06.00 saime siis lennujaamas kõik kokku – mina, Triin, Annika, Rait, Madis ja Keito. Andsime pagasi ära, jätsime kolmeks kuuks hüvasti meid ära saatma tulnud sõbrakestega ning alustasime oma teekonda. Marsruudiks oli Tallinn – Stockholm– Viin – Menorca. Lennud möödusid ilusti, kuigi veendusin uuesti selles, kuidas mulle lendamine ikka ei meeldi. Lennujaamades saime passida korralikult, nii Stochkolmis Arlandas kui ka Viinis istusime umbes 4 tundi. Stockholmi lennujaam oli tohutult suur. Alguses leidsime hea koha, kus tegime endale mugava olemise, kuid tunnike enne lendu tuli meie juurde töötaja, kes tegi küsitlust statistika vm jaoks ning teatas meile, et oleme üldse vales kohas. Kodinad kaasa ning jalutasime siis lennujaama teise otsa, mis võttis aega umbes pool tunnikest.Kogu tripp Tallinnast Menorcale kestis meil kokku umbes 26 tundi. Eelnevalt olin organiseerinud meile kõigile lennupiletid ning teinud ära online check-in’id, naljatasime veel, et varsti tuleb ikka mingisugune äpardus. Menorcal Mahon’is pagaseid oodates avastasime, et minu kohver on kaduma läinud. Ükski heategu ei jää karistuseta, eks. Täitsin siis vajalikke dokumente kohalikega, kelle inglise keel andis soovida. See tehtud, läksime laiali, igaüks taksoga oma hotelli, meie siis linna Cala’n’bosch. Kohale jõudes saime juba nimesid vahetada kohalikega, andsime vajalikud paberid adminnile ning läksime oma tubadesse. Hotell Casas Del Lago****, kus elame ja ööbime, on väga ilus: fuajee, restoran ning baar öösel tuledes jätsid hea mulje. Töötajate majapool jättis küll soovida, tubades puudusid elementaarsed pisiasjad nagu nt. prügikast, voodipesu, käterätikud jne. Kuna reisist olime väsinud, küsisime omale vajalikud asjad ja läksime magama.

Siia hakkan kirjutama lühikokkuvõtteid meie reisikesest. Ma ei ole tegelikult blogipidaja, kuid see on meil soovituslikultkohustuslik, niiet andke väiksed vead andeks. Proovin lisada siia ka hästi palju pilte, niiet vaadake ja hoidke meeles mind:)